Sõjaväereservide föderaalne üleskutseamet

Sisu

• Mis on sõjaväereservid
• Aktiveerimise / mobiliseerimise tüüp
• Sõjaväereservide kutsumine
• Sõjaväereservid riiklikes hädaolukordades
• Sõjaväe reservväelaste aktiivse tegevuse kohustus
• Rannavalve ja aktiivne kohustus

Kaitseministeeriumi kogujõupoliitika tunnistab, et aktiivsed ja reservväelased peaksid olema sõjaliste operatsioonide toetamiseks hõlpsasti kättesaadavad.

Reservväed, mida kunagi peeti viimase abinõuna, tunnistatakse nüüd rahva kaitsmiseks hädavajalikuks alates konflikti esimestest päevadest. Lisaks on reservide rahuaja toetus aktiivsetele jõududele muutunud järjest olulisemaks sellistes valdkondades nagu rahuvalvemissioonid, narkootikumidevastased operatsioonid, katastroofiabi ja õppuste toetamine.

Mis on sõjaväereservid

Seitse reservkomponenti on armee reserv, armee rahvuskaart, õhujõudude reserv, õhu rahvuskaart, mereväe reserv, merekorpuse reserv ja rannavalve reserv.

Iga osariigi kuberner võib kutsuda osariigi armee ja õhu rahvuskaardi üksused aktiivseks kohuseks, et aidata reageerida kodumaistele hädaolukordadele ja katastroofidele, näiteks orkaanide, üleujutuste ja maavärinate põhjustatud katastroofidele.

Kui on vaja täiendavat abi, võib kuberner taotleda föderaalset abi Föderaalse Hädaolukordade Juhtimise Ameti (FEMA) kaudu. Presidendi katastroofideklaratsiooniga võib FEMA föderaalne abi sisaldada täiendavat sõjalist tuge kaitseministeeriumilt (DoD). See kehtib nii aktiivsete teenistus- kui ka reservvägede kohta.

Aktiveerimise / mobiliseerimise tüüp

Järgnevad on reservväelaste ja rahvuskaardi jõudude lubatud kasutamise tüübid:

AINULT TEGEVUS - President, kongress ja kaitseminister võivad kutsuda reservväelasi. Erinevus on aeg, mille jooksul neil lubatakse aktiivselt tagasi kutsuda. President ja kongress võivad kutsuda reservväelasi pikemaks ajaks. SECDEF võib reservväelasi välja kutsuda kuni 15 päevaks. Rannavalve saab SECDEFi poolt pikemaks ajaks tagasi kutsuda, kuid siiski piiratud, võrreldes presidendi või kongressiga.

TÄIELIK MOBILISEERIMINE - Sõja või riikliku hädaolukorra ajal ja kui kongress on selle tegelikult välja kuulutanud, on kõik reservväelased võimelised tahtmatuks aktiveerimiseks. Tähtaega pole või kuni kuus kuud pärast sõja lõppu.

OSALINE MOBILISEERIMINE - Sõja või riikliku hädaolukorra ajal võib president kuni kaks aastat aktiivset teenistusaega kutsuda kuni miljoni reservväelase.

PRESIDENTIALA RESERVI KUTSUMISASUTUS - President võib kutsuda kuni 200 000 reservväelast ja isegi 30 000 individuaalse valmisreservi liiget. See toiming võib hoida liikmeid aktiivses teenistuses kuni ühe aasta.

RELVATUD JÕUD katastroofidele reageerimiseks - Osariigi kuberner võib taotleda abi hädaolukorras või suurõnnetuse korral. Kaitseminister võib ka tahtmatult kutsuda reservüksusi (ja üksikisikuid) koduseks hädaolukorraks või katastroofiks kuni 120 päevaks.

TAGASI JUURDEPÄÄSUASUTUS - Armee, mereväe, õhujõudude, mere- ja rannavalve sekretärid võivad kuni aasta jooksul kutsuda tahtmatult 60 000 reservüksust (mitte üksikisikuid), kui seda EI tehtaks sõja või riikliku hädaolukorra ajal erimissioonidele, mis toetaksid aktiivse teenistusliku võitleja väejuhatust.

VABATAHTLIK TEGEVUS - Muidugi saavad reservväelased vabatahtlikuks aktiivseks teenimiseks. Paljud liidetakse vajaduse korral individuaalselt aktiivseks tööüksuseks.

Sõjaväereservide kutsumine

Kongressi välja kuulutatud sõja või riikliku hädaolukorra ajal võib kõigi reservkomponentide kogu liikmeskonna või väiksema arvu liikmeid kutsuda sõja või riikliku hädaolukorra ajaks, millele lisanduvad kuus kuud, aktiivseks teenistusülesandeks.

Ehkki seda statuuti peetakse tavaliselt riiklikku julgeolekut ähvardavale suurele ohule reageerimise kutsumiseks, teatas DoD, et seda saab kasutada reservväelaste aktiveerimiseks koduses hädaolukorras.

Sõjaväereservid riiklikes hädaolukordades

Presidendi välja kuulutatud riikliku hädaolukorra ajal võib kuni 1 miljon valmisreservi liiget kutsuda tegevteenistusse kuni 24 kuud järjest. Sarnaselt eelmisele asutusele väitis DoD, et see põhikiri võib võimaldada ka reservväelastele juurdepääsu koduseks hädaolukorraks.

Kui president leiab, et operatiivmissiooniks on vaja täiendada aktiivseid vägesid, võib kuni 200 000 valitud reservi liiget kutsuda tegevkohustusse kuni 270 päevaks.

Selles sättes öeldakse ka, et ühelegi üksusele ega liikmele ei tohi anda volitusi selle volituse alusel aktiivse kohusetäitmise korral föderaalvalitsusele ega osariigile tõsise loodusõnnetuse või inimtegevusest põhjustatud katastroofi, õnnetuse või katastroofi ajal abi osutamiseks. Seega ei saa seda volitust kasutada riiklike hädaolukordade reservväelaste juurde pääsemiseks.

Sõjaväe reservväelaste aktiivse tegevuse kohustus

Teenistuse sekretär võib igal reservväelasel anda tegevteenistusse kuni 15 päeva aastas. Seda asutust on traditsiooniliselt peetud asutuseks, mis lubab teenistustel täita reservväelaste kahenädalase väljaõppe nõuet. Seda asutust saaks kasutada nii operatiivmissioonidel kui ka iga-aastaseks aktiivseks väljaõppeks

Lisaks reservväelaste tahtmatule aktiveerimisele ülaltoodud tingimustel on 10 U.S. 12301 (d) näeb ette aktiivsete teenistusülesannete täitmiseks vabatahtlike reservväelaste kutsumise. Tegevteenistusse kutsutud vabatahtlike reservväelaste arv ja nende tegevuses olemise aeg sõltub üldjuhul rahaliste vahendite olemasolust ja aktiivse väeosa tugevuslubadest.

Rannavalve ja aktiivne kohustus

Eraldi seadusega ette nähtud asutus lubab rannavalve reservväelasi tahtmatult koju kutsuda kodumaiste hädaolukordade ajal. Igal rannavalve valmis reservväelasel võib olla kohustus teenida kuni 30 päeva mis tahes neljakuulise perioodi jooksul ja kuni 60 päeva mis tahes kaheaastase perioodi jooksul.

Reservväelaste ja rahvuskaardi õiguste kohta leiate lisateavet justiitsministeeriumi andmetest.