Mis on töökohal käimine?

Autor: Randy Alexander
Loomise Kuupäev: 2 Aprill 2021
Värskenduse Kuupäev: 16 Mai 2024
Anonim
Mis on töökohal käimine? - Karjäär
Mis on töökohal käimine? - Karjäär

Sisu

Teie ettevõtte käekäigu jälgimine on oluline. Osalemine on üsna lihtsalt määratletud kui tööks ilmumine, kuid kuidas saate jälgida iga töötaja kohalolekut? Ehkki see võib tunduda hirmutav ülesanne, on see täpselt määratletud poliitika ja jälgimissüsteemi rakendamisel üsna lihtne.

Tunnitasu või mittevabade töötajate osas määratleb kohalolekusüsteem selgelt, millal töötajad peaksid tööle tulema. See on eriti oluline nende töötajate jaoks, kes ei ole vallandatud, kes täidavad sageli töid, mille korral klientide teenindamiseks on vaja teist inimest.

Samuti on oluline töötajate jaoks, kes on osa automatiseeritud protsessist, mille korral töötaja peab konkreetse toote või teenuse tootmiseks olema igas tööjaamas. Üldiselt on kohalolijate külastuspoliitika olemas just selliste töötajate tõttu. Neid ei eksisteeri vabastatud töötajate huvides. Kohalolekut kasutatakse ka konkreetsel päeval viibivate inimeste arvu määratlemiseks ja see viitab enamasti töötajatele, kellele makstakse tunnitasu.


Esinevad tööl ja personaliosakonnas

Osalemist nimetatakse ka "kohalolijaks tööl" või "esinemisoskuseks". Näiteks võib personaliosakond teha märkusi töötaja personalitoimikusse või ettevõtte hinnangusse töökoha väljakutsete või eesmärkide osas.

HR-i peetavate märkuste näidete hulka kuuluvad näiteks:

  • Robil oli imeline töös osalemise rekord; tal jäi tööpäev harva vahele.
  • Maryl on kohalolijate jaoks väljakutse ja ta saabub hilja tööle vähemalt kahel päeval nädalas.
  • Esimeses vahetuses osales esmaspäeviti keskmiselt ainult 75%, kuna töötajad olid toibunud oma nädalavahetuse lõbusast ajast.
  • Kvalifitseeritud töötajate leidmine, kes soovivad töötada teises vahetuses, kus on hea kohalolek, on keeruline. Töötajad eelistavad töötada tööpäevadel, mitte tööõhtutel, või eelistavad nad töötada kesköö vahetuses, et neil oleksid vabad päevad. Teised vahetused lõigatakse töötajate vaba aja sisse nii päevadel kui ka öödel.

Mis on osalemispoliitika?

Lihtsustatult öeldes pakub kohalolupoliitika suunised ja ootused töötajate osalemisele tööl, nagu need on määratletud, kirjutatud, levitatud ja rakendatud organisatsiooni poolt.


Osalemispõhimõtted kehtivad kõige sagedamini tunnis või vabastust mitteomavates töötajates, kelle jaoks organisatsioon peab üldiselt jälgima tunde ja maksma ületunnitöö eest, mis ületab 40 tundi nädalas.

Tööaja arvestuse pidamine on nõutav ületunnitöö tasustamist reguleeriva õiglase töö standardi seaduses (FLSA).

Lisaks täidavad töötajad, kelle jälgimist jälgitakse, sageli töid, mis sõltuvad teiste kohalviibivate töötajate olemasolust. Selliste töökohtade hulka kuulub tootmisliinil töötamine tootmishoones.

Kohaloleku poliitikat kasutatakse vahelduvalt töölt puudumise poliitikaga. Külastuspoliitika on aga palju kitsamalt määratletud ja piiratud osalemisega, erinevalt töölt puudumise poliitikast, mis tegeleb töölt puudumise juhtimisega.

Näidissüsteem ilma tõrgeteta

Vigade puudumise süsteem on üks näide tõhusast kohalolupoliitikast. Selle süsteemi eesmärk on premeerida head külastatavust ja kaotada halva kohaloluga inimeste tööhõive.


Kuna see kasutab punktide süsteemi ja ei vabanda puudumisi, jätab see juhid ja juhendajad kohtuniku ja žürii rollist välja. See on objektiivne süsteem, mis paneb vastutuse ja vastutuse osalemise eest töötaja õlgadele, kus see peaks olema.

Vigata kohalolekusüsteemis võib puudumisi registreerida selle süsteemi abil:

  • Iga puudumine = 1 punkt (mitu päeva ei esine)
  • Iga hilinenud (hiline) või varajane väljaminek = 1/2 punkti
  • Iga töölt puudumine = 2 punkti
  • Iga tagasitulek ilma eelneva kõneta = 1 punkt
  • Iga eemalolekuvaba kvartal kõrvaldab kõik punktid ja premeerib töötajat puhkepäevaga koos töötasuga.
  • Iga töötaja alustab tööd igal aastal värskena, ilma punktideta.

Järkjärgulise distsiplinaarmeetmega kaasneb tõrgeteta kohaloleku süsteem. Kui töötaja teenib teatud punkti punkte, saab ta hoiatuse, mis süveneb järk-järgult. Selline süsteem võimaldab nii tööandjal kui ka töötajal täpselt teada saada, millised tagajärjed on halval kohal käimisel.

  • 7 punkti = suuline hoiatus
  • 8 punkti = kirjalik hoiatus
  • 9 punkti = 3-päevane peatamine
  • 10 punkti = lõpetamine

Oluline on saada oma töötajad õigele teele üksikasjaliku osalemispoliitikaga, mis sisaldab preemiaid ja karistusi töötaja tunnitasu kohal viibimise eest.